Koosolek Flashcards


EESTI KEEL

Suuline keelekasutus:
? eristab t�is- ja suluta h��liku pikkusi;
? kuulab �petaja ja kaaslase eakohast teksti ning toimib saadud
s�numi kohaselt �petaja abil;
? koostab kuuldu p�hjal lihtsama skeemi ja kaardi �petaja abil;
? kasutab k�nes terviklauseid;
? teab ja leiab vastandt�hendusega s�nu ning �petaja abil ka
l�hedase t�hendusega s�nu;

? v�ljendab arusaadavalt oma soove ja kogemusi v�ikeses ja suures
r�hmas; vestleb oma kogemustest ja loetust;
? annab �petaja abil edasi lugemispala, �ppeteksti, filmi ja
teatrietenduse sisu;
? koostab �petaja abil jutu pildiseeria, pildi v�i k�simuste
toel; m�tleb jutule alguse v�i l�pu;
? vaatleb ja kirjeldab n�htut, m�rkab erinevusi ja sarnasusi
�petaja suunavate k�simuste toel;
? esitab luuletust peast;


Lugemine:
? loeb �pitud teksti suhteliselt �igesti, ladusalt (lugemistempo
v�ib olla k�netempost aeglasem), parandab ise oma lugemisvigu,
enamasti v�ljendab intonatsioon loetava sisu;
? m�istab h��lega v�i endamisi lugedes loetu sisu;
? vastab teemakohastele (ka lihtsamatele tekstis mitte otsese
infoga seotud) k�simustele;
? leiab tekstis iseseisvalt vastused konkreetsetele k�simustele
ja t��tab �petaja abiga eakohaste juhiste alusel;

? tunneb �ra jutu, luuletuse, m�istatuse, n�idendi ja vanas�na;
? kasutab �piku s�nastikku �petaja abiga s�nade leidmiseks
algust�he j�rgi;
? on lugenud m�nda lasteraamatut, nimetab tegelasi ja annab
edasi loetu sisu m�ne huvitava, enam meeldinud episoodi j�rgi;


Kirjutamine:
? kasutab kirjutades �igeid v�ikeste ja suurte kirjat�htede
t�hekujusid ja seoseid;
? kirjutab tahvlilt v�i �pikust �ra;
? t�idab iseseisvalt �pilasp�evikut ja kujundab vihikut,
paigutab n�idise j�rgi t��d vihikulehele, kirja joonelisele lehele,
varustab t�� kuup�evaga;
? koostab �petaja abiga kutse, �nnitluse ja teate;
? kirjutab loovt�� ning �mberjutustuse pildiseeria, tugis�nade
ja k�simuste abil;

? eristab h��likut, t�hte, t�is- ja kaash��likut, silpi, s�na,
lauset, t�ish��liku�hendit;
? kirjutab �igesti sulgh��liku omas�nade algusesse ja omandatud
v��rs�nade algusesse;
? m�rgib kirjas �igesti t�ish��likuid;
? teab peast v��rt�htedega t�hestikku;
? alustab lauset suure algust�hega ja l�petab punkti v�i k�sim�rgiga;
? kasutab suurt algust�hte inimeste ja loomade nimedes,
tuttavates kohanimedes;

? kirjutab �igesti s�nade l�ppu -d (mida teed?), -te (mida teete?),
-sse (kellesse? millesse?), -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?);
? kirjutab ette�tlemise j�rgi �pitud keelendite ulatuses sisult
tuttavat teksti ja kontrollib kirjutatut n�idise j�rgi (20� 25 s�na lihtlausetena).

...


MATEMAATIKA
loeb, kirjutab, j�rjestab ja v�rdleb arve 0 � 1000;
nimetab arvule eelneva v�i j�rgneva arvu; selgitab
arvv�rduse ja v�rratuse erinevat t�hendust; v�rdleb mitme
liitmis- v�i lahutamistehtega arvavaldiste v��rtusi;
nimetab kahe- ja kolmekohalises arvus j�rke (�helised,
k�mnelised, sajalised); m��rab nende arvu; esitab
kahekohalist arvu �heliste ja k�mneliste summana; esitab
kolmekohalist arvu �heliste, k�mneliste ja sajaliste summana;

selgitab ja kasutab �igesti m�isteid v�hendada teatud arvu
v�rra, suurendada teatud arvu v�rra; nimetab liitmistehte
liikmeid (liidetav, summa) ja lahutamistehte liikmeid (v�hendatav,
v�hendaja, vahe); liidab ja lahutab peast 20 piires;
arvutab enam kui kahe tehtega liitmis- ja
lahutamis�lesandeid; liidab peast �hekohalist arvu �he- ja
kahekohalise arvuga 100 piires; lahutab peast
kahekohalisest arvust �hekohalist arvu 100 piires; liidab
ja lahutab peast t�issadadega 1000 piires;

selgitab korrutamist liitmise kaudu; korrutab arve 1 �
10 kahe, kolme, nelja ja viiega; selgitab jagamise
t�hendust, kontrollib jagamise �igsust korrutamise kaudu;
leiab t�he arvv��rtuse v�rdustes proovimise v�i analoogia
teel; t�idab proovimise teel tabeli, milles esineb
t�htavaldis;

kirjeldab pikkus�hikut kilomeeter tuttavate suuruste kaudu,
kasutab kilomeetri t�hist km; teisendab meetrid
detsimeetriteks, detsimeetrid sentimeetriteks; kirjeldab
massi�hikuid kilogramm ja gramm tuttavate suuruste kaudu;
v�rdleb erinevate esemete masse; kirjeldab suurusi pool
liitrit, veerand liitrit, kolmveerand liitrit tuttavate suuruste
kaudu; kasutab aja�hikute l�hendeid h, min, s;
kirjeldab aja�hikuid pool, veerand ja kolmveerand tundi oma elus
toimuvate s�ndmuste abil; nimetab t�istundide arvu ��p�evas
ja arvutab t�istundidega; loeb kellaaegu (kasutades ka s�nu veerand,
pool, kolmveerand);

lahendab erinevat liiki �hetehtelisi tekst�lesandeid �pitud
arvutusoskuste piires, koostab �hetehtelisi tekst�lesandeid
igap�evaelu teemadel; lahendab �petaja juhendamisel
kahetehtelisi tekst�lesandeid;

m��dab sentimeetrites, t�histab ja loeb l�igu pikkust ning
ruudu, ristk�liku ja kolmnurga k�lgede pikkusi; joonestab
antud pikkusega l�igu; v�rdleb sirgl�ikude pikkusi;
eristab visuaalselt t�isnurka teistest nurkadest;
eristab nelinurkade hulgas ristk�likuid ja ruute; t�histab nende
tippe, nimetab k�lgi ja nurki; t�histab kolmnurga tipud,
nimetab selle k�ljed ja nurgad;

eristab visuaalselt ringi ja ringjoont teineteisest;
kasutab sirklit ringjoone joonestamiseks; n�itab sirkliga
joonestatud ringjoone keskpunkti asukohta; m��dab ringjoone
keskpunkti kauguse ringjoonel olevast punktist; kirjeldab
kuubi tahke; loendab kuubi tippe, servi, tahke; kirjeldab risttahuka
tahke, loendab risttahuka tippe, servi ja tahke; eristab
kolmnurkset ja nelinurkset p�ramiidi p�hja j�rgi; leiab
piltidelt ja �mbritsevast kuubi, risttahuka, p�ramiidi, silindri,
koonuse, kera.

...


APRILL

25.04 rahvastepalli finaal 2.klassile

27.04 kevadkontsert

28.04 Saue puhtaks!


MAI

3. 05 sarapikujooks

8.-12. 05 emaden�dal

11.05 emadep�evakontsert

18.05 Muusikakooli pillitutvustus

27.05 Saue S�lg

30.05 �ppek�ik Kadarbiku tootmis�ksusesse

31.05 �ppek�ik Palmsesse


�M�ISALASTE MURUM�NGUD�
Palju m�ramist ja seikluslikku m�ngulusti pakkuv programm saab
alguse h�rrastemajast, kus k�lalisi tervitab m�isateenija. Tehakse
tutvust m�isa ajaloo ja uhke m�isahoonega. Palmimajas tutvutakse
eksootiliste taimedega ja �unaaias viiakse l�bi seikluslikud
murum�ngud, mida m�ngisid lapsed juba m�isaajal. �petatakse valmistama
vibu ja ragulkat ning proovitakse v�istu m�rki tabada. Parimatele
auhinnad. Sepikojas saab iga osaleja endale m�lestuseks �nnem�ndi
vermida. Peale m�ramist ja uute oskuste �ppimist pakume l�unas��gi
v�imalust m�isa k�rtsis v�i piknikupidamise v�imalust m�isa�uel. Edasi
suundume etendust vaatama. Programm koos etendusega 15 �.

JUUNI

Vembu-Tembumaa?

Spordip�ev?

5.06 Loodus�pe sarapikus, (grillimisv�imalus jaanituleplatsil?)

6.06 spordip�ev?

7.06 Vembu-Tembu?

8. 06 klassi(�htu)p�ev

9.06 kooliaasta l�petamine

9.06 preemiareis 2.-4 kl tublimatele -kino?


RAHA!

Palmse 23.-

P�evik 3.60

Vembu-Tembumaa 13.-

...